• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Euro nõrgenemine parandab teoorias euroala ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet, panustab sellega majanduskasvu ja aitab töökohti luua, kuid samas muudab sisseostetud kaubad ja teenused kallimaks, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
  • Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
  • Foto: Raul Mee
Nõrgem euro toetab küll eksportijaid, kuid kui välisnõudlus püsib nõrk, peavad euroala riigid pingutama rohkem struktuurireformidega, et oma majandust konkurentsivõimelisemaks ja tootmist efektiivsemaks muuta. Kuna ligi pool Eesti väliskaubandusest toimub euroala riikidega, on vahetuskursi nõrgenemisest tulenev otsene efekt siin sellevõrra väiksem. Küll aga tuleks arvestada euro nõrgenemise kaudse efektiga, mille tulemusel peaks paranema meie kaubanduspartnerite majandusolukord.
Järgneb Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina kommentaar:
Miks euro nõrgeneb?
Euro nõrgenemine parandab teoorias euroala ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet, panustab sellega majanduskasvu ja aitab töökohti luua. Samas muudab see sisseostetud kaubad ja teenused kallimaks. Eesti ettevõtete tootmises kasutatavatest sisenditest on imporditud üle 60%. Maailmaturul valdavalt dollaris kaubeldav nafta ja sellest toodetav kütus kallineb euros.
Kuna euroala jooksevkonto on tugevas ülejäägis, oleks majanduskasvu ergutamiseks tarvis suurendada ka investeeringuid (mis on euroalal jätkuvalt ja tugevasti allpool kriisieelset taset; Eestis vähenesid investeeringud möödunud aastal ligikaudu 3%). Investeeringud paranevad aga koos kindlustunde paranemise ja nõudluse suurenemisega.
Nõrgem euro on küll toeks eksportijatele, kuid kui välisnõudlus püsib veel lähiajal nõrk, peavad euroala riigid pingutama rohkem struktuurireformidega, et oma majandust konkurentsivõimelisemaks ja tootmist efektiivsemaks muuta. Tuleks arvestada, et majanduskasvu ja töökohtade loomise ergutamine ei ole EKP otsene mandaat. EKP varaostuprogramm võib küll koos euro nõrgenemisega eksporti toetada, kuid ilma majandusreformideta jääb selle positiivne mõju pikemas vaates tagasihoidlikuks.
Soodne mõju Eesti ekspordile
Mitu Euroopa aktsiaturgu on kasvanud sel aastal USA omadega võrreldes märgatavalt kiiremini. Kui euroala majandustingimused paranevad, suureneb tõenäoliselt veelgi kapitali liikumine Euroopa aktsiatesse. Tugevamas välisvaluutas teenitud tulude konverteerimine eurosse aitab parandada ettevõtete bilansse, mis toetab euroala ettevõtete aktsiahindade tõusu. Juba praegu on paljud Euroopa ettevõtted valuutariski maandamise abil alandanud oma toodete hindu välismaal ning tõstnud dollaris nomineeritud hindu. Seevastu mitmed USA jt euroala väliste riikide ettevõtted ootavad Euroopa turul müügile negatiivset mõju ning plaanivad kulude kokkuhoidu.
Ligikaudu pool Eesti väliskaubandusest toimub euroala riikidega, mis tähendab, et vahetuskursi nõrgenemisest tulenev otsene efekt on sellevõrra väiksem. Lisaks sellele tuleks arvestada euro nõrgenemise kaudse efektiga, kuna selle tulemusel peaks paranema mitme meie kaubanduspartneri majandusolukord euroalal, mis mõjub Eesti ekspordile soodsalt. Küll aga avaldab Venemaa majanduskriis osadele kaubanduspartneritele (eelkõige Läti, Leedu ja Soome) negatiivset mõju ning pärsib sellega nende impordinõudlust.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele